Mustad sõstrad, niipalju kui neid oli, oleme peaaegu kõik ära tarbinud, punaseid on külluses, aga ei oska nendega midagi tarka peale hakata. Tikripõõsad kahjuks on tühjad.
Vaarikad on ka vahepeal valmis saanud. Suurem enamik neist küll aia taga kõrge rohu sees. Kui varem võis öelda, et on "rohi lõuani", siis nüüd kohati hõljub orashein isegi üle minu pea. Mis parata, selle aiatagusega küll sel aastal tegeleda ei jõua. Vähemalt käisin seal vaarikaid korjamas. Natuke kribulad nad küll on, aga see-eest on neid palju. Nagu alati, jäävad kõige ahvatlevamad marjad siiski väljapoole käeulatust - kes ei teaks seda tunnet, kes vähegi vaarikaid korjamas käinud!
Kuuri seina ääres kõrgusid samuti vaarikad ja näisid rohket saaki andvat - kuigi ma ei suutnud aru saada, miks marjad juba punaseks ei lähe - aiatagused ammu punetasid. Lõpuks plahvatas - need ongi kollased vaarikad! Olin vaid väga uduselt kuulnud, et sellised asjad üldse olemas on. Väga huvitav produkt, ja maitselt suurepärane, ehk mitte nii magus kui punane, aga ikkagi väga meeldiv. Marjad olid siin ka suured ja hea tervise juures.
Vahepeal on jälle mingid uued lilled õitsema hakanud. Majaesine on roosasid õisi täis, mis kõrguvad pika kõrre otsas. Kas jaapani ülane?
Aia peal on hakanud ronima roosade õitega kassitapp. Ronib metsiku kiirusega ja mõned rootsud jõuavad peagi aia ülemise servani. Arvatavasti ta ei jõua siiski vaadet täielikult ära varjata, enne tuleb sügis kätte :)
Hiljem aias ringi luusides mõtlesin, et viskaks talle veelkord pilgu peale. Ja mis ma näen - kaks tükki juba peesitavad seal kivi peal!
Kui hakkasin juba ära tulema, mõtlesin, et teeks neist ikka veel mõne parema pildi. Ja alles nüüd, kodus pilti vaadates, avastan, et nüüd oli neid seal juba kolm tükki.
Huvitav, palju neid sinna õhtu lõpetuseks kogunes?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar