Vabariigi aastapäev mägraga

20.august oli neljapäev, meeldiv vaba päev keset nädalat. Ervin oli muidugi tööl, nii et olin jälle üksi. Selleks päevaks oli mul vaid üks ülesanne: eelmine kord jäi peenra musta kilega katmine pooleli. See polnudki nii lihtne ülesanne, kuna ilm oli üsna tuuline ja oli vaja päris suuri kive, mis kilet kinni hoiaksid. Krundil neid piisavalt pole, nii et läksin väravast välja põllult suuremaid kive korjama. Vili on nüüdseks koristatud, see tegi ülesande lihtsamaks. Nii, ja äkki näen viljakõrte sees hallikat looma liikumas - jälle mäger! Tahtsin, et see "loom elutoast" kiiresti kaoks, seepärast hakkasin jälle lärmama ja kätega vehkima. Mäger vaatas korra ringi, hakkas küll ära jooksma, aga kuidagi aeglasemalt, kui mulle oleks meeldinud. Minu majast vähem kui 100 m kaugusel on veel teine samasugune "saareke", keset viljapõldu, kus kunagi maja on olnud. Nüüd on sinna kogutud põllu pealt kivihunnikud, ja puudest-põõsastest kasvanud tohutu massiiv. Sinna sisse pole ilma kubemeni ulatuvate kalavinskiteta küll tervislik minna - ja isegi sel juhul ei pruugi ohutus olla tagatud. Võibolla on elukal seal isegi oma urg? Seal oleks tal muidugi mugav, sest sinna ju ometi mitte kunagi mitte kedagi ei tule.
Olin sellest kohtumisest häiritud ja pidasin järgnevate tundide jooksul "saarekest" silmas, aga vähemalt esialgu püsis seal vaikne.  Ja siis, alles mitu tundi hiljem näen hoopis vastassuunast halli selga liikumas - ja täie auruga minu kruntale lähenemas! Seekord haarasin fotoka ja tegin paar pilti - kuigi mu fotoka zuum pole suurem asi, ja samahästi võiks seal pildil olla ka naabri koer, või muinasjutu "Tulipunane lilleke" koletis - aga uskuge mind, see oli mäger. Olin vahepeal isegi googeldanud "mäger", ja seetõttu oskan teda välimuse järgi ära tunda - kuigi google ütleb veel, et see loom liigub peaaegu alati ainult õhtuhämaruses ja öösiti ringi, ja et inimest väga kardab. Noh, need viimased 2 infot ei pea paika, sest nagu näha, siin liikus ta keset heledat päeva. Ja kui ma nüüd siis jälle kisa tegin, uuris ta kohe tükk aega, et kes see loll seal lõugab, ja pööras otsa ümber üsna vastu tahtmist.

 

Vahetult pärast mägra lahkumist hakkasid 2 traktorit mu maja ümber põllul tiirutama. Vili on küll koristatud, aga midagi nad seal pritsisid või midagi tegid. Algul mul oli selle üle isegi hea meel - sai mägrale ka selgeks tehtud, kes meist siin inimene on! Pikapeale hakkas see müristamine ikkagi närvidele käima, ja otsustasin, et eks sai täna juba oldud ka. Naljakas lugu, pääsesin küll aianduskooperatiivides piinlemisest, kus inimesi häirivad nii pidutsejad kui muruniitjad, autod, raadiod, koerad ja lapsed - tulin oma arust maailma otsa, aga siin ka ei saa rahu, mingid mägrad, traktorid... Hullumaja!