Naaber oli sõna pidanud ja mind "küla listi" lisanud, nii et nüüd sain veel ka kirjaliku kutse filmiõhtule. Pärast sellist kahekordset kutset tundsin ennast ikkagi peaaegu et kohustatud sinna minema, mis siis et üksi. Lisaks kannustas mind ikkagi soov rahvast paremini tundma õppida (ja anda neile võimalus mind tundma õppida) - ja noh, lõppude lõpuks tahtsin ma seda filmi ka näha :)
Asi pidi algama kl 21, läksin umbes pool tundi varem, et korra maja juures ka käia. Nii hilja polnud ma veel kunagi üksinda käinud, ja nats kõhe oli küll. Mõtlesin, et raudselt on mäger jälle kohal, aga seekord teda polnud. See-eest oli igasuguseid linde, mingid põnevad kullid - ja kaugemal ilusad hallid kured, kelle hääli me küll varemgi kuulnud oleme, aga keda näinud veel polnud.
Tagasiteel sõitis kollase maja peremees oma autoga just oma hoovist välja, ja tuli ka minu järel peoplatsile, ning tuli juttu tegema. See oli tore, sest olime ju nagunii terve suve mõelnud nendega ikka tutvust teha. Selgus, et juba tema vanemad olid meie maja eelmiste omanikega head tuttavad olnud, ja sain teada veel, et minevikus olevat meie aed üks tõeline iluaed olnud. Kahjuks on praegu küll sellest vaid riismed järel, ja vaevalt ta enam kunagi mingiks iluaiaks saab, aga - ma annan oma parima!
Muuhulgas selgus veel, et meie tulekute ja minekutega ollakse üllatavalt hästi kursis - kuigi me tulles-minnes harva kedagi näeme. Aga teati sedagi, et me küla jaanitulel käisime ja kahjuks liiga vara ära läksime - ja et meil omal ka jaanipäeval "päris palju rahvast" külas oli. Hm, tegelikult oli meil ju vaid neli külalist, koos lapsega viis...
Ka pärast filmi tulid kaks tädi minuga rääkima. Üks neist siis just see, kes küla ajalugu kirjutab ja kellel ka meie maja kohta palju materjali on. Muuhulgas pidid olema põnevad peatükid aastast 1939 - neid tahaks küll väga lugeda, nagu tegelikult ka kõike muud, mis tal seal kirjas on.
Ka oma lähimate, rohelise maasturi naabritega sain rääkida. Nad kahetsesid, et ma üksi olen, aga muidu avaldasid heameelt, et ma ikkagi tulin.
Kokkuvõttes oli tore õhtu. Film päris vaadatav, ja tänu sellele, et olin ennast eelnevalt kubujussiks riietanud, et külmunud ka päris jääpurikaks - kuigi külm muidugi oli, autos näitas vaid 7 kraadi. Tagasisõit oli suht jube - kottpime, ja udu ka veel.
Lõpetuseks veel pilt esialgu kummituslikuna mõjunud naabrite autost meie aia tagant möödumas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar