Päeval tuli jälle vihma, aga õhtu oli enamvähem päikseline. Kuna oli nende esimene külaskäik, siis olid neil kaasas ka kingitused - väga hästi sobiv country-teemaline seinakell ja roosidega pajakinnas. Mõlemad lähevad kindlalt kasutusse ja sobivad meie interjööri kak raz!
Alguses, nagu ikka, tegime ekskursiooni, näitasime kõike, hujeitasime niisama majas ja maja ümber. Jälle käis jutt sellest, mida "esimese asjana" teha ja mida maha võtta ja mida jätta.Selles on peaaegu kõik ühel meelel, et maja ees olevad elupuud peavad kaduma - varjavad valgust jne. Aga kellelgi pole sellega siiani nii tõsi taga olnud kui Mikul - "Kas teil saagi on?". Ja sellesama väikse käsisaega hakkas ta elupuud rüüstama. Alumised oksad olin ma jõudnud juba ära saagida, nüüd tõi ta kuurist redeli ja hakkas kõrgemalt lammutama. Sealjuures oli tal palju sarnasust metsikus dzunglis müttava gorillaga. Pikemat aega oli kuulda ainult saagimist, ähkimist ja raginat. Kohati oli võimalik langevate okstega pihta saada. Ja puude all olev oksakuhil muudkui kasvas. Igatahes toas tundus juba valgust natuke rohkem olema kui enne.
Ma ei liialda, kui ütlen, et Miku tegi selle ühe õhtuga rohkem ära kui mina viimase 2 kuuga. Alguses arvasin, et küll tal see hoog peagi raugeb, aga tegelikult mässas ta seal mitu tundi. Nagu alati, saabus õhtu kuidagi liiga ruttu ja vaatasime šokeeritult kella - meie kõige pisemal külalisel oli tegelikult juba tudiaeg peal. Õnneks saime ta meelt lahutada sellega, et pakkusime maasikaid (mida endiselt kasvab sellel väikesel peenral rohkem kui ära korjata jõuame!) ja uudistootena ka musti sõstraid (2-3 mustsõstra põõsast kahjuks vaid ongi, kuhu ka midagi otsa tuli. Punaseid sõstraid on rohkem ja nad on parema tervise juures, aga nende vastu puudub mul suurem huvi.)
Ervin oli vahepeal teinud tuhakartuleid ja grillvorsti ja ühel hetkel saime siis ka neid nautima hakata. Ja kõige suurema vaeva nägija oli ära teeninud külma õlle!
Siiani olen igasugu talgu-ideedele vastu olnud. Mis mul siis veel endal teha jääks, kui kõik eest ära tehtaks! Aga nagu näha, siiani tegevuse puudust küll ei tule. Seda enam, kui puude saagimiseks on pakkuda vaid väikest, nüüdseks veidi ka kõverat käsisaagi.
Kui veel aiaüllatustest rääkida, siis pikemat aega õitseb helesinine kukekannus (olin kevadel botaanikaaias seda ilusat lille tähele pannud ja mõelnud, et vaja ka endale muretseda - ja nüüd oli tal mul olemas!), mingisugused madalad kollased lilled, mida keegi ei tunne, ja mis vaasis 10 päeva vastu peavad, ja lõpuks mingid kõrged taimed, mida ma umbrohuks pidasin ja suve alguses suures koguses välja katkusin, on ootamatult kasvatanud otsa suured imekaunid valged õied. Tuvastasin, et see on suurelehine valge kellukas - või vähemalt sellele väga sarnane.
Aia taga on veel ühed väga ilusad, tumesinise -ja valgekirjud murtudsüda moodi lilled õide puhkenud. Ja keset jasmiinipõõsast (mis on ära õitsenud) on mingi kummaline võsu õitsema läinud - oleks ka nagu jasmiin, aga lehed ja õied on teistsugused - igatahes väga ilus!
Õunu tundub palju tulevat, eks siis ole näha, mis maitse on. Kahjuks ebaküdoonial on väga vähe vilju küljes, kuigi õitses nagu meeletu.
Melissi ja punet varusin juba varasemalt. Suured lootused on ka pärnaõite suhtes, aga millegipärast pärn veel ei õitse :(
Kui ära hakkasime tulema, vaatasime, et elupuud on nüüd alt puhta palja tüvega, ülevalt aga endiselt kaharad, nii et põhimõtteliselt on mul nüüd akna all palmid :)
Ma tean nüüd, et see kollane vaasilill on kuningakepp, täpsemalt hall kuningakepp (Oenothera fruticosa). Naabrimees on tõesti tubli!
VastaKustuta