Seekord oli mul haruldane külaline - Norrast külla sõitnud kursaõde Inger. Nii et läksime kolmekesi. Esimest korda nägin oma valdusi siis talveoludes, valge lumega kaetult. Paraku tekkis aga esialgu tõrge oma valdustesse sisenemisel - värava lukk oli kinni külmunud. Ja kohe nii, et isegi võti ei läinud sisse ja ei olnud seda nägugi, et ta avaneda võiks. Meil olid küll olemas lukusula ja seesama mingi õli, mis meid kevadel värava avamisel abistas, kui see kinni roostetanud oli, aga vähemalt esialgu ei paistnud neist vahenditest abi olevat, kuigi ma luku enavähem üle ujutasin. Meil on küll veel teine, väiksem värav, aga selle lukk oli samuti kinni külmunud! Ervin siiski ei jätnud jonni ja lõpuks saime värava lahti, kuigi olime selleks ajaks juba kringliks külmunud.
Seekord olid külmast hullunud hiired siiski tuppa tunginud. Tõendiks sellest oli vaid ärasöödud mürk, õnneks mingit laibamajandust seekord ei olnud. Muidu olid akna peal ilusad jäälilled ja üleüldse kõik oli ilus. Ainult nii kohutavalt külm, et olime sunnitud autosse sooja minema. Ega seal muidugi midagi eriti teha olnudki, maakaevamise hooaja võib sedakorda tõesti lõpetatuks lugeda :)
Inger jäi kõigega rahule. Loodame siis, et tema järgmine külaskäik toimub aastaajal, kus ei pea ennast kubujussiks riietama ja sealjuures ikkagi külmast lõdisema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar