Talve võlumaa

Laupäeval oli imeilus talveilm - paks lumi maas, selge taevas, päike paistmas. Just minu lemmikilm! Kõigil oli vaba päev ja tahtmine õue minna, lisaks oli meil külas veel Margiti uus sõber, kellele samuti oli vaja "midagi huvitavat" näidata. Lisaks oli see nädalavahetus jälle kirbukas. Nii et nüüd oli teada, kuhupoole suund võtta.
Kaugelt juba oli näha rahvamaja poolt tulevaid naisterahvaid, suured Prisma kilekotid pungil riideid täis. Margit hakkas selle peale kohe utsitama, et vaja auru juurde panna ja nüüd jooksuga minna!
Üritus oli meeleolukas, nagu varemgi. Margit sai endale kleidikese ja tütrele kampsuni, Ervin leidis mingi jube ägeda Norra mustritega villase kampsuni ja "sõber" sai vist sobiva pildiga t-särgi. Ainult mina ei leidnud seekord midagi.
Majale lähendes nägime pruunikat-oranzikat looma üle lageda lippamas - kes tunnistati ühiselt rebaseks. Kas ta just kõvera sabaga oli, seda nii kaugelt ei näinud. Üldse oli kogu ümbrus risti-põiki igasuguseid loomajälgi täis. Jänese jäljed olid kohe kindlalt, ülejäänute identifitseerimiseks pole meil piisavalt zooloogilisi teadmisi. Ühed hästi suure koera jälgi meenutavad käpajäljed võisid küll vabalt Käkule-Mäkule kuuluda...
Lukk avanes seekord lihtsalt ja meile avanes tõeline talve võlumaa - paks lumi igal pool, vaikus, sinakad varjud.... Just selline, nagu üks talvine aed peab olema. Aga eks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna:

Sõbrale avaldas kõik väga suurt muljet. Ütles, et see oleks nii sobiv koht nende mootorrattajõugu suvepäevade korraldamiseks - iseasi, kas ma neid lõugajaid siia tahaks. Mina arvasin, et aga see on ju just väga sobiv koht lõugamiseks - ei sega tõepoolest mitte kedagi! Seega jääb üle loota, et nende sõprus ikka suveni vastu peab...