Laupäeval sai Jäneda laadal käidud.
Loodus on seekord niipalju hiljaks jäänud, et õunapuud veel ei õitsenud. Sirelid muidugi ka mitte.
Ilm oli üldse jahedavõitu, mis võttis laadapäeva rõõmust pool ära.
Ostsime laadalt 2 kõrvitsataime. Mäletatavasti lõppes eelmise aasta kõrvitsakasvatus fiaskoga - algul sõi mingi elukas kõrvitsa lehed ära ja hiljem ka viljad. Seekord aga mõtlesime tohutu süsteem-balalaika välja: paneme kõrvitsa kasti! Nimelt leidsime pööningult (Ervin leidis, ma pole siiani pööningul käinud) 2 puust kasti, millest ühe siis kühveldasime mulda täis (sinna taimed sisse) ja kui viljad külge tulevad, siis tõstame need teise kasti otsa. Loodetavasti see elukas siis sinnani enam ei küündi. Või noh, oleneb elukast muidugi. Oma teada mul küll ühtegi nii suurt auku aias pole, kust jänes sisse mahuks, aga samas mine tea, kui on väike jänes...
Ka seekord ei jäänud rõõmustav üllatus tulemata: kirss õitses!!! Muidugi ei pruugi see veel teab mida tähendada, ja see aeg, kus ma oma aia kirssidest isu täis saan süüa, on ilmselt alles mägede taga, kuid siiski väga rõõmustav üllatus. Igatahes oli see hetkel aias ainuke puu, mis õitses (kui pisike toomingas välja arvata).
Lisaks vanadele tulpidele toppisin ka ise sügisel mõned mugulad mulda - pakendi peal pildil olid taevassinised tulbid. Välja aga tuli midagi sellist:
Close enough?
Tegelikult olen päris rahul. Ei tea, kas need sinised mulle üldse väga meeldinud olekski.
Need tulbid aga on uhked, ja õitsevad kaua nii peenral, kui ka püsivad kaua vaasis värsked. Vanade sortidega ei anna võrreldagi.
Ja siin hooaja esimene rabarberikook - taustal oma aia meelespead.
Just selliste asjade pärast see suvekodu soetatud saigi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar