Muide pärast hoogsaid põletamisi olen niikaugel, et kasealune saab kohe-varsti päris puhtaks - oksahunnik on suuremalt jaolt läinud, ja loodetavasti tärkab seal peatselt rohi ja ka mingeid lilli.
Külma kevade tõttu ei ole veel midagi uut kasvama ega õitsele läinud. 2 a tagasi esimest korda maja vaatamas käies saime juba hüatsinte kaasa korjata, praegu olid nad vaid paar cm mullast välja kerkinud. Ka puud on veel kõik raagus, kuigi olen hoolega oksi tuppa toonud, kus nad siis vaasis lehte lähevad. Eriti tore on vaadata sõstra- ja arooniaoksi, kuhu tulevad ka pisikesed marjakobarakesed külge. Mustsõstraoksad on vaasis isegi juured alla võtnud, panin nad täna kompostmullaga potti, saab näha, kas lähevad kasvama - ehk saab sealt uue põõsa kasvatada.
Mida ma sellelt aiandushooajalt ootan? Õieti mitte midagi. Esimene aasta läks meil nagunii vaid aiaga tutvumise peale, teine aasta üritasime midagi teha ka, aga kuna Ervin üritas ikka ettevõtja elu elada (st oli kogu aeg tööl), siis saime kahekesi koos üsna vähe käia, ja selles osas ei tundu midagi muutuvat ka. Meie lifestyle juures ei saa nagunii mingit iluaiandust ehitada või teab mis nõudlikke kultuure kasvatada. Jään seega vaid nende asjade juurde, mis ilma suurema hoolduseta ise kasvavad: õunapuud, marjapõõsad... Saab näha, mis maapirnist saab. Kui vähegi jõuan, tahaks ikka ploomid ka istutada. Rohkem plaane praegu pole ja ei olegi vist mõtet teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar