Kärajad

Eelmisel nädalavahetusel olid siis lõpuks kevadised tegemised täies hoos. Külas oli Aet koos Arettega, kes võtsid osa riisumisest ja puudealuste korrastamisest, st lõikasid ära põõsaste oksi, koristasid kuivanud lehti jne. Ervin pani kahele puule uued pesakastid. Uus redel kulus marjaks ära!

Maitsesime ka kasemahla, mida nüüd oli veidi rohkem kogunenud - aga isiklikult mulle eriti ei maitsenud - tundus nagu paljas vesi, millele paar tera suhkrut juurde lisatud.

Puudealused nägid nüüd väga ilusad välja - paksult õitseb seal lumikellukesi, märtsikellukesi, siniliiliaid, sinililli, ja nüüd ka krookuseid. Lisaks mingid helesinised lilled, mida ma esialgu ei tundnud, aga nüüd tuvastasin nende nime - kirgaslill. Igalt poolt aga tärkab midagi uut - tulbilehti paistab siin-seal, samuti nartsisse. Sealt, kus eelmine aasta oma esimesed lilled kaasa korjasime, pistavadki ninad välja hüatsindid. Hoopis rohkem on aga neid taimi, mida ma endiselt ei tunne...

Peenraga pole kahjuks edasi tegeleda jõudnud, kuigi varsti peaks juba redise maha panema. Ervini hernepeenar on samas seisus - üles kaevatud, aga umbrohust puhastamata.
Lihtsalt nii palju muud on hetkel teha - kogu sügisel kuivanud ja talve jooksul lamandunud ja vettinud risu koristada, ja kokku riisuda, vanad lillevarred ära lõigata, kõik see komposti vedada, põletada... Kase all olev oksahunnik on aastaga võrreldes tublisti paisunud, kuigi eesmärk oleks see sealt üldse likvideerida. Kui aasta tagasi tundus see 2000 ruutu päris normaalse krundina - ehk isegi veidi suuremana, kui julgesin unistada, siis nüüd näen juba, kui lootusetult väikeseks see jääb - näiteks sedasama oksahunnikut pole kuhugi panna. Samuti ei oska leida puuriida jaoks kohta - ja paljut muudki oleks vaja veel ära mahutada.

Viimane nädalavahetus oli ka päris sisukas. Meie naaber on väga aktiivne inimene ja organiseeris nüüd mingi kärajate-laadse ürituse. Lähedalasuva karjamõisa varemete juures oli kogunemine, siis jalutuskäik metsas koos mingi guru õpetustega, kuidas tulepulga abil tuld teha ja mida looduses süüa, ja siis tegime ka natuke tööd. Arborist saagis teeäärseid puid ja võsa, meie koristasime, ja lõpuks sai veel suppi ja saia ja kohukesi süüa :) Meie omalt poolt viisime kanistri kasemahla, mis ka hästi vastu võeti. Ja meie jaoks oli veel lisaboonus see, et saime suure hunniku maharaiutud puid endale küttematerjaliks, ning üks abivalmis naaber tõi nad lausa traktoriga meile kohale ja tõstis kopaga üle aia krundile :) Kokkuvõttes oli väga, äärmiselt meeldiv ja kasulik päev igas mõttes. Tutvusime veelgi naabritega ja uuendasime tutvust nendega, keda juba teadsime. Ühtlasi tutvusime ka ümbrusega ja saime taas igasugust uut infot oma küla kohta.
Kuna mul pole nende isikute nõusolekut, siis nendest ma pilte lisada ei saa. Aga igatahes üks meeldivamaid päevi, mis meil veedetud, sellest ajast, kui me oma talu ostsime.