Aprill!

Eelmisel nädalal suutis Ervin lõpuks kasvuhoone jäänused ära lammutada. Need häirisid mind terve eelmise aasta, nüüd on see aga tükkideks tehtud ja tükid peidetud kompostihunniku taha, kus nad silma ei riiva. Nüüd sain lõpuks puudealused okstest ja vanadest lehtedest puhtaks riisuda, mis näeb nüüd väga ilus välja, eriti muidugi tänu sellele, kui palju lilli seal tärganud oli.
Kui eelmisel nädalal rõõmustasid mind seal tohutud kogused lumikellukesi, siis eile oli  lisandunud suur kogus märtsikellukesi. Mingis täiesti suvalises kohas õitsevad suured puhmad. Eelmisel aastal jäi mul see varakevadine tärkamine ju nägemata, seda suurem oli seekord rõõm näha, kuidas erinevates kohtades mu krundil laiutasid terved kellukeste kolooniad. Igalt poolt pistavad pead välja ka muud võrsed, millest ma veel ei tea, mis sealt tuleb. Tulbilehti nägin kuskil küll, teistele ei oska nime anda. Lõket tehes nägin teisel pool aeda, poolenisti põllu peal kasvavas huvitavaid tumepunaseid taimi, mis meenutasid mägisibulat. Käisin kühvliga põllu peal ära ja tõin mõned taimed ära ja istutasin nad oma peenrasse. Saab näha, mis sealt tuleb.
Koorisin siis peenra pealt musta kile ära ja kaevasin pool peenart läbi. See on ikka päris raske töö! Ja kuna sealt peab ju ka kõik umbrohujuured välja korjama, siis tegevust jätkub veel mõneks ajaks.
Ervin planeerib oma hernepeenart teha, ja ta kaevas samuti mingi peenra endale valmis. Muuhulgas äratas ta talveunest (?) üles ühe sisalikupoisi, kes oli veel väga uimane ega suutnud kohe seisukohta võtta, mida edasi peaks tegema. Panin ta lähedale kivi peale päikse kätte soojenema, ja ta passis seal veel pikalt, kuni ühel hetkel oli kadunud. Mulla seest tuli välja veel mitmeid kahjur-ussikesi (viskasin lõkkesse) ja tundmatuid lillesibulaid (torkasin lillepeenrasse). Samuti nägime eile esimest liblikat. Kirjut.
Kahju, et just nii ilusal kevadisel päeval suutsin ma fotoka koju unustada. Olgu siinkohal siis paar telefoniga tehtud ebakvaliteetset pilti mu märtsikellukestest.