Nukker oli näha lilli lume sees õitsemas - nüüd, kus nad peaks ammu juba hoopis rohelise rohu taustal õitsema.
Üritasin siiski antud tingimustes midagi kasulikku korda saata. Olin vahepeal aduma hakanud, et ega see oksahunnik kase alt iseenesest kuhugi ei kao, niisiis hakkasin sellega seal majandama - altpoolt kuivemaid oksi välja otsima ja neid lõkkeplatsile vedama, ja suuremaid oksi saagima. Nagu ikka, läheb iga tööga seal kordades rohkem aega, kui alguses arvata oskaks, nii et usun, ka selle oksahunnikuga jätkub tegemist veel pooleks suveks.
Lumesadu kestis veel oma tund-paar, siis pikapeale sai see jama läbi ja päike tuli jälle välja. Aga koju selle jama ärasulamine kestis veel terve päeva. Ometi saime siiski lõkke üles teha ja okste põletamine kujuneski selle päeva põhitegevuseks.
Ühe märgi saime siiski veel maha panna - nägime lõpuks ometi kitsesid. Seda teadsime jälgede järgi juba ammu, et nad seal liiguvad, nüüd siis nägime kolme isendit metsaserval kappamas. Ja huvitava kokkusattumusena nägime koduteel veel ühte kitse üle tee jooksmas. Naabritega sai ka natuke suheldud ja kuulsime, et 1. mail on külaplatsil mingi tuletegemine. Kahjuks oleme sel päeval tööl ja sinna ei jõua. Aga eks toredaid üritusi, kus osaleda, tuleb vast veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar