Suvine vahekokkuvõte

Kui teha väike vahekokkuvõte aiasaadustest: redisesaak läks enamvähem pekki. St midagi me sealt ju saime, aga enamik taimi läksid lihtsalt õitsema ja midagi alla ei tulnudki. Põhjusi selleks võin ju isegi oletada - ebapiisav peenra ettevalmistus, umbrohu mitte täielik eemaldamine, väetise (komposti) puudumine, vähene kastmine ja rohimine... Eks peaaegu samad nähtused esinesid ka Ervini hernepeenra juures, aga ometi sai tema sealt päris korraliku saagi, st herneid söömiseks ikka jätkus ja jätkub siiamaani.
Sibulad kasvavad suht omapead, esialgu pole näha, et nad eriti suureks oleks kasvanud. Pealseid oleme ikka tarvitanud.
Porganditest ei oota ka eriti midagi. Külvatud sai nad liiga hilja, ja samuti üsna ebajärjekindlalt kastetud, samuti jäin vist hilja peale harvendamisega, nii et kardan, et nad enne külmade saabumist suureks kasvada ei jõuagi.
Küll aga on ilusasti tõusnud kummel, juba on õied küljes.
Samuti on väga hästi kasvama läinud piparmünt ja enamvähem vist ka meliss.
Rõõmu valmistavad samuti kõrvitsataimed, kus mõlemal on juba ilus kollane mummu küljes.

Nali oli selles, et mõlema taime "mummu" oli kasvanud traatvõrgust läbi, teisele poole aeda. Õnneks sain veel õigel ajal jaole ja tõmbasin nad läbi aia tagasi. See veel puudus, et kõrvits kasvaks väljapoole aeda. Ja siis tuleb mingi Käku ja sööb selle ära!

Muudest aktsioonidest: kuna meil on nüüd ju uus diivan, siis pole vana voodit enam vaja, ja üleüldse on ta liiga vana, et teda ka kellelegi pakkuma hakata, niisiis otsustasime selle lihtsalt ära põletada. Kuigi see nõuka-aegne materjal pigem sulas ja kärssas kui põles, saime pikapeale sellest siiski jagu.

Ervin teostas vahepeal oma unistuse ja soetas võrkkiige. Nüüd ta siis lõpuks sai, nagu soovis, kahe puu vahele tõmmatud võrkkiiges silma looja lasta. Peab muidu tunnistama, et seal puude vilus heljudes tuleb tõepoolest kergesti tudi peale...

Kivi peal jooksevad jälle sisalikupojad ringi, aga ma ei hakanud neid pildistama  - nad näevad täpselt samasugused välja nagu eelmise aasta omad :)
Eile käisime Jäneda laadal. Polnud küll plaanis midagi osta, aga jäi silma üks mustsõstraistik, millel nii suured marjad küljes, et panid suu vett jooksma. Olen teatavasti suur mustasõstra-fänn, ja nagunii tahaks oma sõstra-parki suurendada, nii et see istik läks loosi. Sordi nimi on Intercontinental, ja tundub, et olen teinud õige valiku - seda sorti kiidetakse. Kõigile istikumüüjatele siinkohal vihjeks, et väga kaval nipp on müüa istikut koos küljesrippuvate marjadega - ilma ma vaevalt oleksin seekord ostma hakanud.

Istutamisega pidin seekord üksi hakkama saama, aga see polnudki eriti keeruline. Tegin samasse kohta augu, kust eelmine põõsas välja juuritud, uhasin kompostmulda sisse, paar ämbrit vett ka ja läks.