Jaanipäev

Ilm oli sel jaanipäeval natuke parem kui eelmisel - oli küll pilves, aga vähemalt ei sadanud. Külla pidid tulema Aet ja Elvis koos tütrega, ei kedagi  muud. Margitist on vahepeal hoopis abielunaine saanud, ja kõik teised olid ka kuskil mujal hõivatud. Mõtlesime siis, et olemegi selle väikese seltskonnaga oma aias, teeme grilli, ja lõpuks ka väikese tule oma aianurka. Aga nagu öeldakse, inimene plaanib, jumal juhib. Juhtus hoopis nii, et naabri majast mööda sõites vehkis too käega nii intensiivselt, et päris mühaklik tundus mööda sõita. Läksime siis tema juurde sisse, et head jaani soovida. Ootamatult saabus sealt aga hoopis küllakutse ("Ema teeb salatit!"), ja isegi asjaolu, et me koos oma külalistega tuleme, ei muutnud eriti asja.
Seega saime oma aias suht vähe olla, sest juba kella 8-ks oodati meid naabrite juurde. Peab tunnistama, et vastuvõtt oli tõesti kuninglik. Eelnevalt mainitud salatid, pluss igasugu muud head-paremat - konservid, kompotid, juustud-vorstid, erinevaid alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke, isegi samovar oli üles seatud... Saun käis, ja kuumaveetünn ootas kümblejaid. Ja lõppes õhtu suure tule ja saluudiga (!). Vist alles peale kl 1 öösel sai meie pidu läbi. Aet ja Elvis läksid koju, meie jäime siis oma tallu ööbima. Meil on nüüd ju uus voodi! Kahjuks krägiseb see voodi iga küljekeeramise peale, ja pole ka muidu teab mis mugav - nii et pean tunnistama, mina seal taaskord hästi magada ei saanud. Ja jällegi häiris see vaikus - seal tundus iga väikegi krabin või sahin kuidagi väga pahaendeline.
Hommik algas ka väga tusaselt - vihma sadas! Olime muidu planeerinud küll sel päeval mitte väga kauaks jääda, aga pikapeale muutus ilm siiski paremaks, nii et üritasime õues midagi korda saata - ikka seda igavest oksahunnikut põletada ja kogu seda kasealust riisuda ja ilusamaks muuta. Ja õhtupoole läks ilm kohe väga ilusaks, nii et otsustasime ka sealt küla jaanitulelt läbi astuda. See üritus oli peaaegu täpselt sama mis eelmisel aastal - kavas oli nii kummikuviskamine kui laste ümber-tule-jooks. Seekord aga polnud vaja meil nii väga muljet avaldada kui esimene kord, nii et kummikut seekord ei visanud, niisama ajasime ühe ja teisega juttu.
Kokkuvõttes päris vahva jaanipäev oli.