Ehitamine

Selle 2019. aasta võiks muidu üsna sündmustevaeseks lugeda - kõige suuremaks saavutuseks ähvardaski jääda see kahe pirnipuu istutamine. Aga ometi enne suve lõppu tuli meile veel elu sisse ja otsustasime ette võtta asja, millest olime mitu aastat niisama juttu heietanud - ehk siis eeskoja laudise vahetamine. Tagantjärgi vaadates see polnudki nii suur ettevõtmine, kui olin kartnud, ja läks tunduvalt kiiremini ja ka tunduvalt väiksemate kuludega, kui oleksin arvanud. Suur tänu tuleb siinkohal mõttes edasi anda veel meie eelmistele omanikele, kes olid jätnud pööningule paraja koguse laudmaterjali, mis sai nüüd ilusti käiku lastud, nii et ise pidime vaid ühe korra käima laudu ostmas, ning see kogus ei olnud ka kuigi suur, igatahes arve läks ca 50 euro kanti. Samuti on meil seal majapidamises veel tohutu hunnik erinevas suuruses naelu. Arusaadav, nõuka-ajal tuli ju kohe asju kokku osta, kui poes midagi müüdi, sest kes teab, millal jälle müüakse... Nii et need, jumalteab mis aastakümnel ostetud naelad said ka nüüd lõpuks kasutust. Ja lõpetuseks kulus ära meile veel õemehe ülejääkidest annetatud rohekas pulber - raudvitriol. Aga kõigest järjekorras.

Algas asi muidugi vanade laudade eemaldamisest.

Ja üllatavalt kiiresti hakkas ka uus "sein" kerkima.

Väga võõrastav oli oma majakest sellisena näha. 

Õnneks ilm soosis meie ettevõtmist ja sügisvihmad ei tulnud liiga varakult kimbutama.

Ühel hetkel oli ta siis valmis. Ja siis tuli mängu raudvitriol. Kuna see värsketest laudadest sein eraldus drastiliselt kogu ülejäänud majast, ja meil pole aega oodata, millal loodus oma töö teeb, siis mätsisingi kogu laudise üle raudvitrioli seguga. Kui selle pulbriga saab lõnga halliks värvida, miks ei peaks ta siis lauda halliks tegema. Ja teebki. Võin siinkohal anda väikese praktilise nõuande, et nendele laudadele, mis on just ostetud - või just siseruumidest toodud - ei anna ta peaaegu mitte mingit toonimuutust, aga lauad, mis on vähemalt nädala juba väljas keskkonnamõjude käes olnud, värvuvad juba palju paremini. Miks see nii on, ei tea. Igatahes oli väga huvitav jälgida, kuidas hele laudis järk-järgult hallimaks tõmbus. Arvan, et kevadeks on värvitoonid uue ja vana vahel täiesti ühtlustunud.

Selline ta meil siis praegu on:

Kahjuks ei jõudnud akendega sel suvel jälle midagi teha. Kuigi aknakitt on mul juba ammu ostetud, samuti aknavärv ja üldse kõik vajaminev. Ainult aeg, seda ei saa kuskilt juurde osta. Ja nüüd tuleb jälle talv peale.