Olin juba eelmisel suvel üritanud kasvatada varemerohtu - ostes kõigepealt seemned ja kasvatades sellest aknalaual väikese taimekese ja istutades selle hiljem maha. Ette rutates ütlen, et taim jäi väga väikeseks ja edasi enam ei kasvanud, ja see aasta ta enam välja ei ilmunud. Otsustasin siis kuskilt valmis taime hankida. Väikest uurimistööd tehes selgus, et seda taime väga ei pakutagi - kuskil teises Eesti otsas asuv aiand müüb seda 8 euro eest... Samas meenus, et vähemalt korra olin seda taime ka looduses kasvamas näinud... ja sinna kohta viiski mind jälle tee. Nimelt käime vähemalt kord aastas Ervini ja tema ema-tädiga Kiviõlis, ja selle käigus ka surnuaedadel. Nimelt seal, Lüganuse surnuaial olin varemerohtu näinud. Aga samas väga kindlalt tean ma ka, et surnuaialt ei tohi mitte midagi kaasa tuua. Seekord siis seal kõpitsedes kurtsin jälle oma muret, et tahaks seda taime, aga.... Ervin käis ringi kolamas ja tuli tagasi suure uudisega, et "seal taga on seda taime veel tümaks!". Ja tõepoolest, eemal, surnuaiamüüri taga, kus olidki mingid müürivaremed, laius seda ilusat siniste lilledega taime terve merena. Kaevasime siis 3-4 taimekest välja, ja tegime plastikpudelist neile transportimisanuma, ja veel samal õhtul sai need maha istutatud - panin sinnasamma männi alla, kus uus piparmünt ennast nii hästi tunneb. Ega mul suuri lootusi ei olnud, aga ette rutates võin öelda, et taim on kasvama läinud - üks kõige suurem roots küll kuivas ära, aga väikesed taimekesed (mille juured me tervikuna kätte saime) on ilusti rohelised, ja isegi väikse õie külge kasvatanud.
Tõepoolest, tundub, et asukoht on ikka väga oluline, kuhu mingi taim panna. Ilmselt need taimed, mis mul kiduvad, on lihtsalt vales kohas või valedes tingimustes...? Samas, kõik asjad ju ka sinna männi alla ei mahu, mingid lilled peaksid ikkagi ka maja kõrval lillepeenras hakkama saama...
