Jätkub see hirmus põud, millist pärast 1950ndat aastat Eestis nähtud pole. Nagu keegi ütles - eelmistel suvedel vist keegi viis liiga palju küünlaid kirikusse, et nüüd Jumps otsustas sellise suve saata, mis ka suvi on. Ega see kuumus polegi veel kõige hullem, aga see kuivus!! Juba ammu pidi veega väga kokkuhoidlik olema ja vaid oma lemmiktaimi kastma, aga nüüd on siis sellega ka ühel pool - väga valus on vaadata, kuidas su enda istutatud taimekesed lihtsalt kõrbevad ja surevad. Tõin hiljuti just mõned uued maasikataimed ja istutasin nad hoolega maha - puhastades tükk aega maapinda umbrohujuurtest - aga pole kindel, kas nad ka ellu jäävad. Viimati olid lehed longu lasknud isegi maapirnid - pidid ju ometi väga vastupidavad taimed olema! Puudel ja põõsastel on palju kollaseid lehti, nagu oleks juba sügis. Arooniamarjad on hästi kribulad põõsa otsas - ometi oli plaanis just sel aastal nendega midagi peale hakata. Õuntega toimub ka midagi väga hirmsat. Esiteks on tohutu suur kogus pisikesi õunakesi lihtsalt puult maha kukkunud, ja teiseks, isegi need, mis on puus, on kohutavalt ussitanud. Isegi need puud, kus eelmistel kordadel olid täitsa normaalsed ja ussivabad õunad, on nüüd täiesti täpilised.Nii et praegu jääb mulje, et me ei saa üldse mingit õunasaaki.
Hernestest jõudsime mingi osa õnneks enne ära süüa, kui nad lõplikult ära kõrbesid. Praegu on herneste kohal vaid kuldkollased krõbisevad rootsud.
Olen paar lilletaime veel ostnud, aga hoian neid kodus rõdul, sest mingit mõtet pole neid sinna tuhkkuiva mulda toppida.
Eile tuli küll natuke hoovihma ja täna ka, aga see on nii armetult vähe, et sellest pole vist küll mitte mingit kasu.
Sellised on siis meie Eestimaa suved...
