Põud jätkub

Pärast seda lühikest vihmaperioodi läks põud edasi. Tundub, nagu tahaks see suvi nüüd kompenseerida seda mitut eelmist külma suve, aga tõepoolest, liiga palav on! Õnneks on meil majake veel piisavalt jahe, nii et hea on ennast aeg-ajalt toas jahutamas käia.
Kuna hooaeg on parasjagu poole peal, siis on hea väikeseid vahekokkuvõtteid teha.

Lupiinid on endiselt ilusad:

Teisi lilli veel:

Viimaselt kirbukalt sain LÕPUKS OMETI õiged talumaja kardinad. Olin neid otsinud tikutulega, aga tänapäeval poodides selliseid enam ei müüda, igal pool on ainult tänapäevased moodsad kardinad. Aga nüüd siis kirbukal lõpuks näkkas, sain 2 kardinat 2 euro eest.

Maasikad tegid sel aastal küll rõõmu. Pean selle eest küll peamiselt Aeti tänama, kes suve alguses peenra tõsiselt ette võttis ja seal suuremat sorti rohimise algatas. Meiesugustele kontorirottidele oli muidugi väga teraapiline maasikapeenras roomata ja samal ajal oma naistejutte ajada. Kuna meil on nüüd ka veepump olemas, siis sai nii herne- kui maasikapeenart ka korralikult kasta. Ja tagatipuks tirisime pööningult alla linnuvõrgud, et neid siis ka sihipäraselt kasutada. Tulemus on siin:

Võrreldes nende kribulatega, mis ma esimene aasta sain, on areng igatahes märgatav. Lisaks kogusele ja marjade kvaliteedile on ka maitse täiesti suurepärane. Igatahes nende marjadega, mis ma turult või poe eest ostsin, ei anna võrreldagi.

Suvikõrvits, mis mai lõpul mulda topitud sai, andis juba kuu aja pärast esimese saagi. Ka nende kohta võib öelda, et maitse on väga hea.

Teine Jäneda laadalt ostetud taim, nimelt murtudsüda, näitas juba sel suvel õisi - seda ma nii kiirelt ei lootnud. Veel üks lill, mis siiani minu vanast taluaiast puud oli - aga mis on ju lausa kohustuslik element!

Pärnaõitega läks sel aastal ka eriti hästi. 9.juulist algas mul puhkus, ja just sel hetkel hakkasid ka pärnaõied tulema, nii et sain kohe mitmel järjestikusel päeval korjata, ja saak oli suur.

Mustsõstrad pole küll nii suurt kvaliteedihüpet teinud, aga kindlalt on neid rohkem kui eelmisel aastal, seda peamiselt tänu uutele istutistele. Vanad põõsad, mida olen lõiganud, ei ole just väga palju uusi võrseid kasvatanud, ja tõenäoliselt tuleb ikka välja vahetada. Kõige saagikam põõsas on Intercontinental:

Külas käis meil Marek koos oma naise ja maimukesega. Ööbiti telgis.

 Lapse söögitool osutus multifunktsionaalseks - tänu sellele saime jalka MM'i vaadata:

Torm

Enne jaanipäeva siis lõpuks tuli vihm. Kas ka piisavalt, et ikaldusest päästa, seda ei tea. Igatahes kuslapuu marjad mul kuivasid ära, ja kirssidega toimus ka midagi kummalist - rohelised mummud justkui olid küljes, ja siis ühel hetkel enam ei olnud :(
Koos vihmaga aga tuli ka väga kõva tuul, lausa torm. Kardan alati pärast sellist ilma, et mind ootavad mingid suured purustused ees - on mul ju maja ümber palju suuri puid, pealegi üks kask lausa maja poole viltu... Seni aga midagi juhtunud ei ole. Kuni siis nüüd viimati tabas meid tõesti ebaõnn. Kõigepealt pilt:

Õnneks oli see juhtunud alles vist eelmisel päeval või lausa öösel, sest igatahes vihma sisse sadanud ei olnud. Ja Ervinil oli nagu alati oma "mägrakohver" kaasas, kus kõik vajalik sees, ja parandas asja 5 minutiga ära, st kruvis akna tagasi ette. Nii et võib öelda, õnnelik õnnetus.

Ja see polnud veel kõik:

Kummaline tõesti, et kõikidest puudest, mis mul seal on, murdus ära just kõige noorem ja väiksem õunapuu. Tegelikult polnud mul sellest puust üldsegi mitte kahju - õunu ta suurt ei kandnud, need polnud ka kuigi maitsvad, puu ise kasvas viltu ja pealegi täiesti vale koha peal. Olin salamisi isegi mõelnud ta maha võtta. Võibolla puu kuulis mu mõtteid ja solvus.... Igatahes sellega läks nüüd niiviisi, ja nüüd on mul järel veel 9 õunapuud.