Üldiselt oli üsna vilets aiandusaasta, kuna kevad oli pikk ja külm, ja suvi samuti jahe, isegi 20 kraadi oli vaid mõnel üksikul päeval. Selle tõttu jäid igasugused saagid kesiseks. Isegi need tumelillad astrid, mis tavaliselt alati on viimased lilled, jäid üleüldse õitsemata. Ainult koju vaasi viiduna nad avanesid, aga peenral mitte. Samuti ei hakanud maapirn üldse õitsema (aga võibolla esimesel aastal ei peagi?). Õunu oli eelmiste aastatega võrreldes samuti vähe, aga nagu öeldud, meile piisas.
Kõrvitsa koha pealt toimus mingisugunegi progress. Kui esimesel aastal jäi kõrvits vaid tennispalli suuruseks, siis nüüd saime kohe 2 kõrvitsat, mis olid nii enamvähem sellise palli suurune, millega lapsena rahvastepalli sai mängitud. Üks neist mädanes küll kodus põrandal ära, aga teise viisin koju emale ja ta tegi sellest täiesti arvestatavat kõrvitsasalatit - nii et jõulude ajal oli purk laual. Kuigi jah, eks poest ostes oleks see purk salatit enamvähem samapalju maksnud kui see kõrvitsataim, aga noh, ikkagi OMA kasvatatud!
Kirsipuuga toimus selline lahe asi, et kevadel ta õitses ilusasti, ja sügisel oli otsas 1 kirss! Ootasin kannatlikult, kuni ta punaseks läks, ja siis sõin naudinguga ära :)
Sügisel ostsin veel mõningaid lillesibulaid ja toppisin neid peenardesse - ise ei mäletagi enam, mida ja kuhu, eks seda hakkab siis varsti näha olema.
