Loomulikult jäid kõik asjad õitsemisega väga hilja peale: sirelid ja pojengid (õitsevad siiani!) ja muidugi teised lilled ka. Pärn igatahes pühapäeval veel ei õitsenud.
Teematerjali sain aga seekord juba piparmündi ja melissi käest. Viisin esimese saagi vanematele Tartu, eks ise jõuan hiljem nautida.
Salvei kasvab ka ilusasti, kuigi mul on juba meelest läinud, miks ma ta üldse maha panin ja mis ma temaga tegema pidin. Kevadel külvatud till kerkib ka korralikult.
Aga redisesaak ebaõnnestus mul jälle täielikult. Nendega ilmselt rohkem katsetada pole mõtet. Porgandi koha pealt veel loodaks midagi.
Üks väheseid kultuure, kes tõesti rõõmustavad, on maapirnid. Sai nad kuidagi patuga pooleks mulda pistetud, pärast seda tuli veel lund ja tuisku, kuid tundub, et praktiliselt igast mugulast on taim kasvanud. Ootan nüüd huviga, millal ja kuidas nad õitsema hakkavad.
Sidrunväändik on ka väga kenasti kasvama läinud, kuigi pole teda pärast istutamist isegi kastnud ega üldse midagi temaga teinud. No vähemalt niipalju on neist ilmadest kasu, et kastma midagi ei pea. Ervini herned kasvavad ka mis mühiseb, ainult muidugi rohida võiks rohkem.
