Mõtlesin, et kirjutan üles, mis õunapuud mul seal üldse on, ja palju neid kokku on. Algul sain lugedes iga kord erineva arvu, nüüd siis olen järeldusele jõudnud - mul on 11 õunapuud. Nüüd, pärast teist hooaega, olen ka sotti saanud, mis nad endast õieti kujutavad.
Nii maja ees kui maja taga kasvavad 2 tõeliselt võimsat "vanaisa" - sügisjoonikut, kui Tiiat uskuda. Õunad on neil suured ja punased, ehk tibakese hapumad, kui tahaks, aga muidu täitsa söödavad. Puud ise on tohutu kõrged ja suured, palju oksi muidugi ka kuivanud ja risti-rästi kasvanud. Eelmine aasta, kui talu saime, oli majaesisel puul üks suur oks ära murdunud ja vastu maad vajunud - selle oksa saagimine oligi vist mu esimesi töid, mis ma ette võtsin. Ja selle koha peal, kus oks vedeles, pole rohi siiani korralikult taastunud.
Otse värava kõrval, kuuskede ees, on 3 nooremat ja väiksemat puud - neist 2 on ilmselt täpselt sama sort (Tiia ütles ka nende kohta sügisjoonik, kuigi minu arust nad küll nende suurte puudega samast sordist pole). Eelmine aasta olid kõik 3 täiesti õunteta - vaid paar nukrat kribulat kuskil lehtede vahel, mis süüa ei sündinud. See aasta aga on nad paksult õunu täis. Ja maitse on neil väga hea - parasjagu magusad ja krõmpsud - ja praktiliselt täiesti ussitamata või muidu kahjustamata! Kõige äärepoolsem on küll mingi kahtlane sort - need on siiani tumerohelised, ja väljenägemise järgi parasjagu hapud vissid. Aga võibolla on lihtsalt mingi hilisem sort - ootame ja vaatame.
Maja taga on üks keskmise suurusega valge klaar, mida mõni inimene väga armastab - see pole aga kunagi minu lemmikõun olnud - liiga pehme ja jahune, mittemidagiütleva maitsega.
Ja siis veel eelmisel aastal väga maitsvaks ja magusaks osutunud õuntega puu (keegi pidas seda lausa martsipaniks) - sel aastal kandis väga tagasihoidlikult. Igatahes seda õunapuud tasub hooldada, et sealt edaspidigi saaki saada.
Ja siis üks pikk peenike ritv - jänese poolt kunagi maha näritud, aga uuesti võsust kasvama läinud nn lambanina. Kuna ta on veel nii noor puu ja seal on vaid üksikud õunad küljes, siis ei saa veel eriti sotti, mis ta endast kujutab.
Ja tagasi ringiga maja ette. Sireli kõrval on üks nooremapoolne, mõlemal suvel väga hästi kandnud puu. Erinevad inimesed on pakkunud ta nimeks antonovkat ja kuldrenetti. Helle ütles: "Ma tean küll seda õuna, see on see, mis toorena ka on söödav!" Nii või teisiti, tegemist on minu lemmikuga. Õunad on sellised kõvemat sorti, ja maitse magusa ja vürtsika vahepealne. Ka selle puu õunad on see aasta eriti ilusat - ilma igasuguste usside ja muu jamata.
Ja tema kõrval siis veel 2 vanemat ja suuremat puud, mille sorte me samuti ei tea. Neist äärmine on samuti väga maitsev, aga tema naaber mitte just eriti - see on ainuke puu, mille õunad mulle ei maitse. Aga õnneks on valikut palju. Kuna see puu laiutab väga teistele selga, samuti varjab päikest maasika- ja maitseaine peenra eest, siis on kohtuotsus langenud, see puu maha võtta. Elvis on teda juba natuke räsinud, eks pean ise töö lõpule viima, ja hiljemalt kevadeks seda puud seal enam ei ole. Arvan, et 10-st puust piisab mulle täiesti :)
Kokkuvõttes tundub, et eelmise aasta "mahevõtted" kahjuritega võitlemisel on tõesti aidanud. Ilmselt vähendab pahalasi juba seegi, kui rohi on puude ümbruses niidetud. Mäletavasti panin ka mitmele puule liimivööd, samuti üritasin pärast vihmast ilma puudelt sammalt vähemaks hõõruda. Eriti neilt oma lemmikutelt. "Vanaisade" kallale pole ilmselt mõtet minna, kuna mingi osa neist on juba totaalselt ära sammaldunud - ja sinna kõrgustesse ju ei pääsegi. Ja kes teab, kui kauaks neid üldse enam on.
Tegelikult unistan hoopis rohkem kirsi- ja ploomipuudest. Nagu teada, üks kirss mul juba on. Teistega peab veel ootama, pole õieti head kohtagi, kuhu neid panna.
Lisaks on mul veel siis aasta tagasi istutatud kuslapuu, ja vanad arooniad, punased ja mustad sõstrad (istutasin just ühe juurde, sort Gofert). On ka karusmarjad, mida üritaks ehk tugevalt tagasi lõigata, ja vaadata, kas see radikaalne samm tekitab mingi põõsaste noorendusprotsessi. Ja kui ei, siis igatahes - maha!
Ebaküdooniat olen juba maininud. Aga toomingat vist mitte. On teine küll väga pisike ja teiste vahele litsutud, aga igatahes toomingas mis toomingas. Samuti on kaskede-tammede-pärna vahele pressitud mitu kribulat pihlakat.
Nii et asju, millest moosi teha, oleks nagu küll, ja rohkemgi veel.
Ja kui juba läks loetlemiseks, siis on mul väga mitu kuuske ja kaske (2 neist hiiglaslikud), 2 pärna, 1 tamm (pluss paar beebi-tamme), sarapuuvõsa (mida üritan vähendada), mitmeid noori vahtraid siit-sealt kerkimas, ja lõpuks siis veel 1 mänd ja 1 kadakas. Nüüd sai vist kõik :)
No tegelikult on paar tundmatut puud veel, aga kuna need on sellised, mida ma ka hävitada üritan, siis pole vist suurt tähtsust, mis või kes nad on.
