Esimesed aiasaadused

Nädalavahetusel olid menüüs redised ja sibulad:

Täna avastasime, et ka maasikad on kohati juba punased:

Kuslapuu marjadest ma ei jõudnudki pilti teha, need sõime enne ära. Selle väikese põõsa peale oli nii umbes 20 marja. Seda oli ikkagi 20 võrra rohkem, kui oleksin sel esimesel aastal osanud oodata.

Õitseb jasmiin:

Ja kevadel istutatud põõsasmarani Red Robin esimene õis:

Lilled

Panen siia väikese galerii lilledest, mis mul praegu õitsevad.

Kõigepealt minu suur lemmik lillede seas - kullerkupp. Kui päris aus olla, siis on ta küll juba ära õitsenud, aga mis siis, ilus on ikkagi.

Tulpe on mitut sorti. Lisaks varajastele tulipunastele tulpidele õitsevad nüüd teistsugused, roosakas-lillakad tulbid.

 Pojengid on sama rikkalikud kui eelmisel aastal. Nende vahel kasvab mingi vaevumärgatav pisikeste helesiniste õitega väät - mis taim see võiks olla?

Peenar, millest me eelmine aasta kogu suve lihtsalt niidukiga üle sõitsime, nägi mai algul välja selline: 

Otsustasin teda see aasta mitte niita, vaid oodata ja vaadata, mis sinna tuleb. Ühe nurga olen suutnud naadist ja muust umbrohust enam-vähem puhastada, seal paistavad nüüd kannikesed end päris hästi tundvat:

Tore oli vaadata, kuidas eelnevalt umbrohtu uppunud lilled ennast nüüd kuidagi sirutasid ja palju lopsakamaks muutusid. Nüüd tuleb kogu peenar puhastada ja siis mõelda, mis lilli neile sinna seltsiks tuua.
Mulle on algusest peale mitmed inimesed soovitanud lillepeenrad üles kaevata ja alustada nö puhtalt lehelt. On isegi öeldud, et "need lilled on sul ju täiesti heina sees", ja et ma ei saa neid peenraid elu sees normaalseks. Siiski, minu puhul ei tule millegi üles kaevamine kõne allagi. Kui need lilled on seal nii kaua olnud ja tundub, et soovivad edaspidigi olla, siis minu  missioon on neile seda võimaldada. Äärmisel juhul võin mõne liiga laiutava või siis muidu mittemeeldiva lille ära eemaldada. Näiteks oli samas peenras mingisugune lillade ümmarguste õisikutega lauk, mille ma üles kiskusin, sest minu arust oli ta lihtsalt kole. Õied ei pakkunud mingit silmailu, ja lehed koltusid kiirelt ära ja jäid peenrasse nagu mingi rämps. Katkusin kõik üles ja loodan, et neid ma enam ei näe.



Erinevat värvi lupiinid:

Viimaselt pildilt leiab terane vaataja lumivalge albiino-ämbliku.

Järgneb valik erinevaid kelluka-taolisi lilli. Pakun, et need on mingit sorti kurekellad, aga täpsemalt ei oska neile nime anda.Eriti pullid on need, millel südamik valge ja ääris kas tumesinine või lilla.

Õitsevad veel üksikud moonid puude all, roosipõõsas kaevu juures, kibuvits akna all ja suured sinised aed-rukkililled, mis kahjuks mulle suuremat ei meeldi - erinevalt päris-rukkililledest, mis kuuluvad mu lemmiklillede hulka.

Ja lõpetuseks: pole küll lill, aga siiski kena vaadata: