Kaasiku küla

Esimene sõit viis meid Kernu valda, Kaasiku külla. Seal oli müügis suvila hinnaga 15 000 €, mis oligi minu hinnapiir. Krunt oli ka ca 1000 ruutmeetrit, millest väiksemat ma ei tahtnud. Kaugus meie kodust oli 44 km. Sõit algas hämaral laupäevahommikul jaanuari alguses. Väga raske on leida ühist aega selliseks väljasõiduks, kui üks pereliige töötab nädala sees 9-st 5-ni ja teine L ja P 11-21. Pärast tööpäeva lõppu ei tulnud ka kõne alla, sest talvel on sel ajal juba kottpime. Seega sõitsimegi välja laupäeval kella 9 ajal.
Olime kohtumise kokku leppinud suvila omanikuga - telefonis seletas elava loomuga tädike, näitama tuli aga hoopis vanapapi.
Kaasiku küla tundus algusest peale ebasõbralik. Kitsad teed, räämas aiad. Vastu tuli mingi prügiauto, pidime pikalt tagurdama ja manööverdama, et ta meist mööda mahuks.
Suvilate vahel torkas veel eriti silma, kui käestlastud oli kogu see rajoon - vastasnaabri õuel oli "kasvuhoone lammutamine pooleli", nagu omanik seletas - aga välja nägi see nii, nagu oleks see juba paarkümmend aastat pooleli olnud. Ka kõrvalnaabri krunt oli kole ja risu täis. Muidugi ei olnud raagus ja hämar jaanuarihommik just parim aeg suvila ja aiaga tutvumiseks, aga vaevalt need prügihunnikud suvelgi olematusse haihtuvad.
Majake oli väljast enamvähem, seest ka, kuigi kohe torkas silma, et paljud kuulutuses mainitud asjad olid hoopis teistmoodi. Esiteks oli kuulutuses pildil ka bullerjan ahi, selle koha peal oli aga tühi koht. "Seda praegu ei ole, " öeldi lühidalt. Aga miks ei ole ja kas kunagi tuleb, selle kohta ei sõnagi. Teiseks oli kuulutuses isegi vesi-tualett, kohapeal aga oli isegi pott ära võetud. (Miks küll?). Kommentaar: "Aga seda on väga lihtne jälle tagasi panna!". Elektrit polnud ka sees. "Seda on väga lihtne naabri juurest tõmmata!". Majas polnud ka vett ega õues kaevu. Aga arvake ära - seda on samuti väga lihtne saada!
Sõitsime pettunult minema.
Hakkasin uuesti kuulutusi vaatama. Tõstsin hinnapiiri 20 000 € peale.

Otsustasin, et 2015 saab olema see aasta, kus soetan endale SUVILA. Aitab sellest tuttavate kruntidel jõlkumisest ja sealsete hüvede nautimisest. Mingit ilusat maja mul tarvis pole, põhitähelepanu all on krunta - et oleks parajalt suur (vähemalt 1000 m2), parajalt privaatne, seal peaks saama muru niita ja päikest võtta, omal kohal oleksid ka viljapuud ja põõsad. Rohkem nõudmisi justkui polegi. Või noh, kes siis ei sooviks endale 2-korruselist bungalow'd mere kaldal, aga kahjuks eelarve on sel aastal enam kui pingeline, nii et seadsin endale esialgseks hinnalatiks 15 000 eur ja asusin kinnisvaraportaale sirvima...